Uuel aastal uue hooga! Ja mitte ainult uue hooga vaid ka uute inimestega.

Meiega on liitunud uusi õpilasi ja töötajaid. See omakorda tähendab, et on uutmoodi tegutsemisi, uusi ideid, uusi vaateid vanadele asjadele ja veel toekam edasiminek koolipäevades. 

Ka sel poolaastal jätkame suhtumisega, et igaühega edasi talle sobivas tempos, et lõunapaus on õuepaus, et koos tegutsedes on kõik võimalik, et suhtlemine on tähtsaim tööriist ja nii edasi.

Jaanuar on toonud meile imeilusa talve, mida naudime kelgutades, suusatades ja lumes ning lumega mängides. Veel on plaanis teater, kino, igasugune loomine ja palju loodust. 

Ja ka sel poolaastal püüame oma majas hoida rahulikkust ning olemise selgust ja just seepärast, et meie ümber seda nõnda vähe on.

Aga homme pakime bussi suuski täis ja läheme Haanja suusaradadele talve nautima. 

Krabi Kooli esimene poolaasta on kohe-kohe lõppemas. 

Eelmisel nädalal istusime kõik ümber jõulupuu - laulsime-tantsisime, kogesime midagi hoopis teistsugust. Seda oli tunda ja nii mõneski pilgus selgelt näha. 

Aga eks me jõua sellest veel uuel aastal taaskohtudes rääkida..... :)

Sel nädalal käib veel vilgas e-õpe ja siis algab lumine-lustine vaheaeg. 

Uude aastasse võtame kaasa kõik selle, mis töötas ja teeme uusi plaane veel paremate lahenduste jaoks. Areneme, kõik koos ja eraldi ikka selleks, et püsima jääks see kõnekas-tänulik pilk laste silmades. Areneme, et endal jätkuks lusti tulla ja teha. Ja ikka koos.

Aitäh KÕIGILE, kes meie tegemistele on kaasa elanud! Teid on nii palju ja seda on tore teada. 

Selle aasta viimase jutulõigu lõpetame ridadega, mis viimasel ajal eriti kõnetanud..... 

"Kellad ketravad aega päevadest aastateks.

Ajalõng kindla koega lõimub su saatuseks.

Iga su mõte saab mustriks elu kirevas sallis.

Kõik su hetked seal kuskil – kirevad, eredad, hallid.

Maa pöörleb ümber enda, kerib su aega sel pallil.

Muster sõltub sust endast, ajalõngadest sallis!"

Hoidke ja olge hoitud!

Sellel nädalal läks käima meie kooliprojekt ühe Austria kooliga. See on kontakt, mis algas lihtsalt sellepärast, et inimestele meeldib suhelda, rääkida sellest, mida tehakse ja leitakse, et tore oleks seda koos teha. Selle projekti käigus õpime peamiselt inglise keelt, aga ka geograafiat, ühiskonnaõpetust ja ajalugu. Lisaks saame siduda muusika ja kunstiga ja muude ainetega, kuna suhtluseks saab kasutada kõikvõimalikke vahendeid. Alustuseks valisime siiski pliiatsi ja paberi. See projekt haarab kõiki meie õpilasi – igaühel on, millega panustada.

Nii nagu läks käima uus projekt, lisandus meie ridadesse uusi õpilasi ja järgmisest nädalast läheb lahti jälle natuke teistmoodi koolielu – meid on rohkem. Ootavad ees harjumatused ja harjumised, kohanemised ja katsetamised. Ometi on see iga kord tore – vaadata kohe hästi põhjalikult seda last, kes meile tulnud. Kes ta on, miks ta meie juurde tee leidis ja kuhu see tee edasi võiks teda viia? Mida soovib ta anda ja mida on ta valmis vastu võtma? Mida ta mõtleb, mida arvab asjadest ja elust ja millised küsimused on tal meile? Koolielu on põnev!

Ühel hetkel lastega arutades tuli jutuks see tõsiasi, et meil pole ju koolikella, mis tundi saadaks ja tunni lõpetaks. Selle asemel on hoopis kokkulepped, ise oma aja planeerimised grupiga ja palju paindlikum olemine, kus saab tegemisi oma jaksu järgi sättida just nii, et kõik ikkagi tehtud saaks. Ja rohkem veel. On lapse kaasatus tema enda õppimise protsessi.

Ja siis need puhkepauside rändamised! Minna saab igale poole kuhu hing aga ihkab ja kui on soovi, saab pärast teistega jagada, et kus käidi ja mida nähti ja mis tunne oli.

Muidugi käisid ka meil mardisandid. Aitäh teile! ;)

Hoiame siis seda head, mida meile sooviti ja teeme kõik, et sellel oleks pinnas, kus olla ja rõõmsalt vohada.

Pärast vaheaega veetsime esmaspäeva minikrossikate ja ATV-de seljas – nimelt oli meil tehnikapäev. Staadionile oli maha märgitud rada, mida mööda iga huviline sai sõita ja põristamist jagus mitmeks tunniks. Ilm oli küll kangesti tuuline ja kõle, aga seda toredam oli näha, et huvi ja lust seljatasid külma. Väga ilusasti paistis välja ka see, kuidas poisid nii väga nautisid tehnikaga toimetamist - seda, millest igapäevaelus ilmselt väga osa ei saada, aga mis ometi väga huvitab. Kui saaks need tsiklid veel ise lahti võtta ja uurida, mis seal sees on, parandada ja jälle kokku panna....oleks vast oskused eluks!

Selle masinapargiga kohtume tulevikus veel. Suured tänud ja tervitused Ülo Raudsepale!

Ja siis oli neljapäeval õpetaja Jaanaga robootika, kus vastavalt kuu teemale „Vesi ja veekogud“ , tuli tegeleda kuldkalaga. Muidugi oli kogu protsessi segatud teisi õppeaineid ja nii sai jälle kogu päeva jooksul kõike vaheldumisi teha. Jalutuskäik looduses enne lõunasööki oli kohe eriti mõnus.

Reedene päev tõi endaga ujumise.

Kogu selle toreduse juures on rõõmustav ka see, et meid toimetab nüüd koolis veel rohkem...

Kes siis õpetajatest tegutsemas on?

Lemmiga loodusõpetus, Pillega eesti keel, Luulega matemaatika, Ingridiga muusika ja inglise keel, Annega kehaline kasvatus, Merikesega justkui kõike :) , Alariga aktiivsed pausid ja igasugu muud jutud-tegemised ja Urvega kunst-käsitöö.

Selline koostoimetamine ja pidev tagasiside ilma, et peaks hinnet ootama. Hinne, mille mõõt võib olla äärmiselt küsitav ja mis lapsele endaks arenemisel üldse nii palju ei anna.

Ja jätkuvalt on meil aega: on mõnus rahulikkus, on ruumi endaksolemisele ja vajalikele liigutamispausidele enne, pärast või keset tundi. On aega igasugustele küsimustele ja vastuste otsimistele. On aega tujudeks, emotsioonideks, nende kuulamiseks ja lahendamiseks. Ja tegelikult me ei tee meie endi jaoks mitte midagi uut.

Tere, november!