21.09.2018

Küll on ühel pisikesel inimesel mõnus oma koolipäevaga kell 9 peale hakata. Või tegelikult – kell 9 sööme kõik koos hommikusööki ja 9.30 asume õppetöö kallale ja seda kuni lõunapausini. Seejärel on aeg puhkamiseks: saab lugeda või niisama lesida, teha väikese uinaku, kuulata muusikat või omavahel mõnusalt juttu ajada. Mõnikord saab väsitada sulgpalli reketeid või hüppenööri, mida aga hing parasjagu teha ihkab. Ja liikumine aitab kindlasti igasuguste teadmiste omandamisele kaasa.
Nii saab loodusõpetuse tunnis vajadusel kohe õue minna või muusikaõpetuses mööda koridori ti-ti ja taa rütmis karata, matemaatikas arvutuskäiku tehes palli loopida jne. Klassiruumis on kirjutamise ajaks mõnus lauatagune, kus istuda. Jutustamist ja kuulamist saab teha maas madratsil lamades, arutleda võib vaibal istudes ja päeva alustamist-lõpetamist saab koos teha diivanil. Liikumist küll ja veel , pole vajadust seda kunstlikult oma päeva sisse tuua.
Ja siis, peale puhkepausi jälle tagasi õppetöö juurde, et 15.30 koos söögilauda istuda.
September on meil toidukuu ja sellega seoses tegime sel nädalal käigu tallu, kus valmistasime piimast koort. Muidugi saime näha kõike, mida üks päris talu teeb ja toodab. Aga toiduga kohtusime ka metsas Pähni loodusrajal matkamängu läbides. Sellenädalane kinofilmgi oli otsapidi oma teemaga toidu sees. Ja siis veel ju seenelkäimine ka!
Rahu ja rõõmuga toimetades jõuab väike inimene uskumatult palju ära teha! Päeva lõpus on mõnus tunne, energiat on õhtuni välja, kõrvad ei kumise :) ja selg ei valuta pingi nühkimisest. Üleni hoitud!
Ja uuel nädalal juba uued tegemised! Jõuaks ainult ära oodata! :)