Sellel nädalal läks käima meie kooliprojekt ühe Austria kooliga. See on kontakt, mis algas lihtsalt sellepärast, et inimestele meeldib suhelda, rääkida sellest, mida tehakse ja leitakse, et tore oleks seda koos teha. Selle projekti käigus õpime peamiselt inglise keelt, aga ka geograafiat, ühiskonnaõpetust ja ajalugu. Lisaks saame siduda muusika ja kunstiga ja muude ainetega, kuna suhtluseks saab kasutada kõikvõimalikke vahendeid. Alustuseks valisime siiski pliiatsi ja paberi. See projekt haarab kõiki meie õpilasi – igaühel on, millega panustada.
Nii nagu läks käima uus projekt, lisandus meie ridadesse uusi õpilasi ja järgmisest nädalast läheb lahti jälle natuke teistmoodi koolielu – meid on rohkem. Ootavad ees harjumatused ja harjumised, kohanemised ja katsetamised. Ometi on see iga kord tore – vaadata kohe hästi põhjalikult seda last, kes meile tulnud. Kes ta on, miks ta meie juurde tee leidis ja kuhu see tee edasi võiks teda viia? Mida soovib ta anda ja mida on ta valmis vastu võtma? Mida ta mõtleb, mida arvab asjadest ja elust ja millised küsimused on tal meile? Koolielu on põnev!
Ühel hetkel lastega arutades tuli jutuks see tõsiasi, et meil pole ju koolikella, mis tundi saadaks ja tunni lõpetaks. Selle asemel on hoopis kokkulepped, ise oma aja planeerimised grupiga ja palju paindlikum olemine, kus saab tegemisi oma jaksu järgi sättida just nii, et kõik ikkagi tehtud saaks. Ja rohkem veel. On lapse kaasatus tema enda õppimise protsessi.
Ja siis need puhkepauside rändamised! Minna saab igale poole kuhu hing aga ihkab ja kui on soovi, saab pärast teistega jagada, et kus käidi ja mida nähti ja mis tunne oli.
Muidugi käisid ka meil mardisandid. Aitäh teile! ;)
Hoiame siis seda head, mida meile sooviti ja teeme kõik, et sellel oleks pinnas, kus olla ja rõõmsalt vohada.
